KOMEMORASAUN LORON MUNDIÁL DEZASTRES NATURAIS BA …
Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Signi Verdial no Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, alexandrino de Araújo hala’o komemorasaun loron mundiál dezastres naturais ba dala XI ho tema “Hamutuk Antisipa Dezastres iha Sosiedade” ne’ebé hala’o iha Suku Betano, Postu Administrativu Same, Munisípiu Manufahi, Loron Sexta-Feira, (23/11/2018).
komemorasaun dezastres naturais ba tinan ida ne’e, halo mós simulasaun ba dezastres naturais ho objetivu atu bele fó hanoin no fó koñesimentu ida ba komunidade atu oinsá bele salva-an wainhira akontese dezastre ruma. Tuir lolos Komemorasaun ne’e hala’o ona iha Loron 13 Outubru 2018, maibé tamba iha situasaun balun ne’ebé la fó espasu hodi dada to’o ohin loron mak bele realiza.
Iha okaziaun ne’e, Vise Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Signi Verdial hateten, ita nia governu liu hosi MSSI, tinan-tinan sempre gasta osan barak hodi atende ba asuntu dezastres naturais, kuase um miliaun ba rekoperasaun kada tinan, ne’e signifika katak ita seidauk fó atensaun másimu ba iha prevensaun. Dezastres naturais ninia implikasaun boot teb-tebes, ita iha risku ekonómika ne’ebé bo’ot no halo ita sai kiak ba bei-beik, konsekuensia hosi dezastres naturais mak ita tenke lakon ita nia uma, lakon ita nia animal no lakon buat barak, tamba ne’e mak ohin hanesan loron importante teb-tebes ba ita atu halo reflesaun para oinsá ita atu halo prevensaun antes ita lakon.
Vise-Ministra realsa liu tan, Asuntu dezastre naturais la’os deit servisu MSSI ou Protesaun Sivíl nian maibé ne’e responsabilidade sidadaun hotu-hotu nian, importante teb-tebes ba ita nia autoridades lokais sira ninia involvimentu ba asuntu dezastre ne’e rasik, oinsá ita bele fó koñesimentu no informasaun ba iha komunidade inklui estudante sira katak, asuntu dezastre di’ak liu ita prevene duke ita halo rekoperasaun.
wainhira akontese dezastres naturais ruma, husu ba komunidade no ekipa ba asuntu dezastres nian atu tau atensaun ba ita nia ferik no labarik, inan isin rua sira, liu-liu ba maluk defisiénsia sira. Importante mak ita tenke servisu hamutuk atu ita bele prevese asuntu dezastres naturais, dehan Vise-Ministra.
Nune’e mós, Representante Sekretáriu Munisípiu Manufahi, Filomeno da Costa Amaral hateten, ohin ita halo komemorasaun ba loron mundiál dezastres naturais atu ita halo reflesaun hodi hanoin akontesimentu dezastres ne’ebé akontese iha mundu tomak inklui Timor-Leste, ema rihun ba rihun mak mate no lakon sira nia rikusoin, tamba impaktu hosi dezastre naturais ne’ebé akontese.
Ohin mós ita mai hamutuk iha ne’e ho objetivu ida atu fó hanoin no atu partilha informasaun sira ba asuntu dezastre naturais nian hodi hanoin katak konsekuensia hosi dezastre ne’e bo’ot teb-tebes, ne’ebé bele rezulta no estraga ita nia vida moris lor-loron nian.
Tipu dezastres ne’ebé sempre akontese iha Munisípiu Manufahi mak bai loron naruk, udan no anin bo’ot, rai nakdoko, rai halai no rai monu, tinan-tinan akontese inundasaun, anin bo’ot, ahi han rai no ahi han uma, udan ne’ebé mai la tuir ninia tempu no akontese bai loron naruk, ita lakon riku soin barak, sai ki’ak no sai mukit, sai moris vulneravel tamba konsekuensia hosi impaktu dezastres ne’e rasik.
Filomeno esplika liu tan, impaktu hosi dezastre ne’e rasik rezulta ema mate barak, lakon ninia riku soin, redus ekonómia no estraga ambiente, konsekuensia hosi dezastre ne’e mós bele trava dezenvolvimentu nasaun nian ne’ebé planeia tiha ona iha programa kurtu, médiu no longu prazu sei labele atinji ho kualidade ne’ebé di’ak no sustentabilidade, tamba kausa hosi dezastre naturais ne’e rasik.
Mai ita hamtuk hanoin ida deit, laran ida deit, hanoin ida deit hodi tau matan ba povu liu hosi programas atu ita nia povu labele hetan konsekuénsia hosi dezastre ne’e rasik. Ikus liu, agradese tamba programa ida ne’e bele realiza iha Suku Betano no agradese ba komunidade sira ne’ebé ohin bele partisipa iha komemorasaun ida ne’e, esplika Filomeno.
Partisipantes iha Seremónia Selebrasaun Loron Mundiál ba Dezastres ne’e mak hanesan, Komandante PNTL Munisípiu Manufahi, Komandante F-FDTL Postu Betano, Diretór Sentru Solidariedade Sosiál Munisípiu Manufahi, ekipa Bombeiros, CVTL, Representante hosi Liñas Ministeriais, Autoridades inklui Komunidade iha área refere.



